Õppedisaini alused: stsenaariumid

Aine õppedisaini alusel valminud stsenaariumid koos rühmakaaslase Heiliga

Heili:

Stsenaarium kursusele onboardingust

Esmane persoona: 20a kutsekooli IT-eriala õpilane Maria, kes on huvitatud programmeerimisest, kuid vajab vahel kinnitust sellele, et on asjadest õigesti aru saanud. Tahab leida vastused igale väikesele küsimusele, mis tekib.

Sukeldudes järgmisse kodutöösse tunneb Maria vajadust saada kinnitust enda õpitu arusaamisest. Ta on küll kuulnud sõnu tehisintellekt ja tehisaju ja juturobotid, kuid pole päris kindel, kas need ka teda antud olukorras aidata saavad. Avades interneti brauseriakna kasutas Maria otsingumootorit ning leidis esimeste valikute hulgast H5P õpiampsu materjali pealkirjaga “ChatGPT-põhine ÕPISEMU”. Pealkiri on ligitõmbav ja Maria klikib otsingutulemusele, mis viib ta sülearvuti ekraanipildi E-koolikotis olevale õpiampsule. Keskkond on talle juba tuttav, sest on varasemalt samast kohast mitmeid materjale enda õpingutes leidnud ja kasutanud. Nimetatud õpiampsu koostajad on täisnimedega väljatoodud ja see lisab Maria silmis materjalile usaldusväärsust. Koostamise kuupäev on üsna hiljutine ja seega ei heiduta õppijat fakt, et avajate senine arv on mõõdukas. 

Õpiampsu pealkirjal klikkides avaneb lühikirjeldus võimalikust õpiampsust. Kirjeldatud tingimused vastavad igati Maria ootustele. Ajaliselt vabalt kättesaadavus on hästi oluline, sest sageli meeldib Mariale öösel õppida ja tegutseda, sest introvertse inimesena on siis rahulikum olla. Võimalus õppetükke korrata annab julgustuse, et kõigest ei pea esimesel korral aru saama ja kõik ei pea esimesel korral meelde jääma. Lisaks jäi Maria silm pidama sõnapaaril kohene enesekontroll, mis tähendab, et enda õpitut on võimalik vahetult pärast uue teadmise omandamist kinnistada kontrollimise teel. Visuaalse mõtlejana peab Maria oluliseks millegi uue õppimisel videode ja kuvatõmmiste olemasolu, et sõnadest saaks ainult ühte moodi aru saada. Olles jõudnud 20 sekundiga lühikirjelduse diagonaalis läbi lugeda teeb ta otsuse salvestada antud õpiamps enda veebibrauseri järjehoidjate ribale. Sedasi saab Maria õpiampsu juurde tagasipöörduda igal ajal kui tunneb vajadust.   



Karmo:

Maria ja Jaan on jõudnud teise koolitusetappi “Materjalide selgitamine”. 

Kasutades interneti otsingumootorit, avastas Jaan H5P õpiampsu õppematerjali nimega “ChatGPT-põhine ÕPISEMU”. Ta asetab oma prillid ninale ja suunab oma tähelepanu koduse lauaarvuti ekraanile. Jaan ei tea veel, et kursus on tegelikult kättesaadav igal ajal ja igal pool võimaldades õppijatel õppida just siis, kui neil on selleks aega. Jaan seisab endiselt silmitsi väljakutsega mõista auto siduri tööpõhimõtet. Ometi on ta väga motiveeritud õppima, sest ta teab, et ilma selleta on auto remontimine keeruline. Introvertse Eesti mehena ei pöördu ta abi leidmiseks teiste poole, vaid püüab leida lahendusi iseseisvalt. Jaan on enda teadmata ennastjuhtiv õppija. 

Jaan avab õppematerjali “ChatGPT põhine õpisemu” õpiampsu “materjalide selgitamine” mooduli digiõppevaramus. Õpiamps on suunatud konkreetsele eesmärgile – õpetada instruktsioonide koostamist generatiivse tehisintellekti tarbeks, mis hõlbustaks õppematerjalide mõistmist, selgitaks neid ja annaks vajadusel õppijate tekkivatele küsimustele tagasisidet. Õpiamps on mõeldud kiireks ja tõhusaks õppimiseks. See võimaldab Jaanil keskenduda ühele teemale korraga. 

Õpiamps algab informatsiooniga õpiampsu läbitöötamise orienteeruva ajalise mahu kohta. 20 minutit – Jaanile sobib see, sest tal tuleb täna õhtul vara magama minna. Jaan tutvub kohe ka õpiampsu eesmärgiga – lühikese tutvustusega. Jaanil meenub õppematerjalide selgitamise kohta lugedes kohe auto sidur ning võõrkeelne veebileht, mis õppematerjale sisaldab. Jaan otsustab õpiampsu lähemalt süveneda ning vaatab õppevideot, kus selgitatakse, kuidas tehisintellektil põhineva tööriista vestlusaknasse on võimalik kopeerida õppematerjali tekst ning seejärel paluda tehisintellektil see lühidalt kokku võtta. H5P vormingus video läheb automaatselt pausile ning õppijal palutakse nüüd ise õpetatud metoodikat järele katsetada. Jaan proovibki ning on edukas. Õpiamps võimaldas tal õppida omas tempos. Õppevideo läbimise järel tutvub ka õpiampsu kokkuvõttega, kus tehakse järeldused peamistest õppetundidest. Õppijale antakse võimalus mõelda sellele, mida nad õppisid ja kuidas saavad seda teadmist või oskust edaspidi rakendada. Õppetüki lõpus on ka võimalus oma teadmisi läbi interaktiivse valikvastustega ülesande testida ning saada kohene tagasiside. Jaan saavutab tulemuseks 4/5. Ta otsustab teadmiste kinnistamiseks järgmisel nädalal enne järgmist õpiampsu “materjalide selgitamine” veel teist kordai läbi lahendada. 

Digiküsitluse vastuseid analüüsiv vahekokkuvõte.

Tänaseks päevaks on kõik 19 õpetajat oma vastuse saatnud meie küsitlusele kaardistamaks õpetajate seas kasutatavad digitaalsed õppekeskkondi ja digivahendeid.
Küsitlus sai loodud, et:

  • Saada õpetajatelt tagasisidet uute digivahendite soetamise vajaduste ja soovide kohta.
  • Selgitada välja põhjused või asjaolud, mis takistavad õppetöö läbiviimist digitaalses õpikeskkonnas.
  • Planeerida 2017.a eelarvesse finantsvahendid digiõpikeskkonna edasiarenduseks.
  • Tõhustada õpetajatevahelist ainealast lõimingut.

Vahekokkuvõttes analüüsisime põhjuseid või asjaolusid, mis takistavad õppetöö läbiviimist digitaalses õppekeskkonnas. Sealjuures arvestame tulemustega 2017 a. eelarves ning katsume prioritiseerida seadmete või kasutusõiguste soetamise järjekorda vastavalt vajaduse iseloomule.

Kui suuremad digitaalselt õppetöö läbiviimist takistavad asjaolud on leidnud lahenduse, leidub piisavalt saadaolevaid seadmeid, oleme kaardistanud õppetöös kasutatavad õpikeskkonnad õppeainete lõikes, saame liikuda edasi ainealase lõimingu tõhustamise poole. Lisaks õppetöö lõimimisel eriala ning teadmiste-oskuste taseme arvestamisele moodustame ka grupid väljaspool ainelõimingut. Need grupid kategoriseeritakse tehniliste teadmiste ja keeleoskuse põhjal. Tugevamad grupid suunatakse juhendama nõrgemaid gruppe. Lisaks levitame täiendavat infot võimaluste kohta. Viime läbi koolitusi või instruktaaže. Ideaalses maailmas rakendaksime tulevikus ainelõimingut, kus kõik õpetajad on võrdselt heal tasemel viimaks läbi õppetööd digitaalselt. Seniks, kuni eesmärgi poole püüdleme, arvestame aga individuaalsete oskuste ning teadmistega.

Vahekokkuvõtte tulemused on leitavad SIIN.
Täiendavalt on lisatud ka informaatika õpetaja esialgne soovitus või ettepanek kõrvaldamaks takistusi õppetöö läbiviimisel.

Veel mõni meie edulugu

Informaatika õpetaja Karmo Lugima tutvustas võimalust maletada tahvelarvutis.  Koostöös maleringi õpetaja Tõnu Joabiga viidi plaan ellu.

male 3. kl õpilased mängimas malet tahvelarvutites

Õpetaja Karmo Lugima õpetamas üks ühele õppel olevale õpilasele SMART-tahvli abil hääldusmärke inglise keeles.

Meenutused Viimsi õppepäevadest

Koolituselt saadud parimad teadmised (Anne):
1) ADKAR (teadlikkus, tahe, teadmised, oskused, toetus).
2) Innovatsiooniküpsuse mudel (5 taset).
Nt 5.tase
a) õpieesmärgid – tegevused on seotud õppija isiklike eesmärkidega, mis on koostöös kokku lepitud ning mida vaadatakse aja jooksul üle;
b) pedagoogika – kõikjalõpe, mis on loomulikult ühendatud tehnoloogiaga;
c) õppija roll – õppija kui kaaskavandaja, õppija kavandab ise oma õpitee, mida toetab õpianalüütika;
d) protsessi juhtimine – ligipääs uutele õpiteenustele väljaspool kooli;
e) vahendid – mobiilse tehnoloogia kasutamine õpetamisel ja õppimisel vastavalt situatsioonile.

Koolituselt saadud parimad teadmised (Karmo):
1) Mulle juba teadaolevate internetikeskkondade kasutamine õppetööks (nt virtualmuseums, learningapps).
2) Mõningate uute veebirakenduste kasutamine õppetöö lihtsustamiseks (nt MQlicker, multimeter).
3) Välimised ja sisemised motivaatorid.

Seoses Viimsi õppematerjalide ülevaatamisega võtsime ette HITSA poolt väljatöötatud innovatsiooniküpsuse mudeli ja analüüsisime oma kooli vastavalt sellele mudelile. Jõudsime järeldusele, et:
1) õpieesmärkide osas paikneb meie kool valdavalt 3. tasemel (tegevused on seotud õppeaineid läbivate eesmärkidega);
2) pedagoogika osas paikneb meie kool 2. tasemel (tehnoloogiat kasutatakse interaktiivselt traditsiooniliste meetodite toetamiseks, arvestades õppijate erinevaid vajadusi);
3)õppijad asuvad 2. ja 3. tasemel (õppija valib sobiva vahendi ülesande jaoks, õppija on kui looja ja koostöö tegija);
4) protsessi juhtimine on kolmandal tasemel (tehnoloogiat kasutatakse ülesannete püstitamiseks ja õppija arengu jälgimiseks);
5) vahendid kolmandal tasemel (programmeerimine).

Ettevalmistused “Õppeprotsessi juhtimine digiajastul” veebiseminariks.

Uhtna Põhikooli 15 ideed.

I  arendusprojekt 2016-2019.

  1. Kaardistada õpetajate seas kasutatavad digitaalsed õppekeskkonnad ja digivahendid (tabel).
  2. Selgitada välja võimalikud ainelõimingu valdkonnad ja koostööpartnerid. (NB! Seotus Erasmus+ koolidevahelise projektiga.), tööplaan
  3. Võimalusel hankida juurde digivahendeid (eelarve).
  4. Lähtuvalt Erasmus+ projekti tegevustest alustada ainelõimingualase koostööga.
  5. Jagada teavet lastevanematele, kogukonnale, partnerkoolidele.
  6. Teha koostööd ja jagada teavet Euroopa partnerkoolidega (videod, blogid, powerpoint, mäng jne).
  7. Olla motiveeritud, arendada edasi digitehnoloogial põhinevat õppeprotsessi, tagada jätkusuutlikkus.

Tänaseks oleme edasi liikunud.

  1. 19 õpetajale saadeti küsitlus kaardistamaks õpetajate seas kasutatavad digitaalsed õppekeskkondi ja digivahendid (tabel).
    • Et saada õpetajatelt tagasisidet uute digivahendite soetamise vajaduste ja soovide kohta.
    • Selgitada välja põhjused või asjaolud, mis takistavad õppetöö läbiviimist digitaalses õpikeskkonnas.
    • Planeerida 2017.a eelarvesse finantsvahendid digiõpikeskkonna edasiarenduseks.
    • Tõhustada õpetajatevahelist ainealast lõimingut.
  1. Anne Hispaanias selgitamaks välja võimalikud ainelõimingu valdkonnad ja koostööpartnerid. (NB! Seotus Erasmus+ koolidevahelise projektiga.), tööplaan.
  2. Osalesime Põhikoolide digitaristu täiendamise toetusmeetme infopäeval Tapal ,et võimalusel hankida juurde digivahendeid. Toimus ka näidistund “nuti” integreerimiseks õppesse (Ozobot, tahvelarvutid jms). Samuti tutvustati õpetajatele e-õppe võimalusi http://www.opiveeb.ee poolt.
  3. Lähtuvalt Erasmus+ projekti  tegevustest alustada ainelõimingualase koostööga (külalised Euroopast, meie õpetajad teistes Euroopa koolides).
  4. Jagamaks teavet lapsevanematele ja kogukonnale koostasime infovoldiku Erasmus+ programmis. Koostasime kooli tutvustava video partnerkoolidele.
  5. Koostasime kooli ning Erasmus+ „Kunst ja traditsioonid – kultuuri ja teadlikuse edendamine digivahendeid kasutades programmi tutvustava  blogi. Samuti koostasime kooli tutvustava video. Jätkame blogide, videote, powerpointide ning mängude koostamist.
  6. Oleme motiveeritud arendamaks edasi digitehnoloogial põhinevat õppeprotsessi, tagame jätkusuutlikuse.

Küsitluses osales 19 õpetajat, kellel on võimalik kasutada digitaalseid vahendeid õppetöö läbiviimiseks. Vastuseid saime 19.

Vaata küsitluse vastuseid siit.

Hakkame nüüd kokku viima seoseid küsitluse tulemuste vahel. Juhendame õpetajaid kasutamaks uusi digitaalseid võimalusi õpetöö läbiviimiseks . Viime kokku erinevate infotehnoloogiliste külgede tundjad ebapädevamatega. Suuname töötajad omavahel koostööd tegema ning teineteist täiustama. Lisaks levitame täiendavat infot võimaluste kohta. Viime läbi koolitusi või instruktaaže. Lahendame tehnilised probleemid digitaalseadmete kasutamiseks kas uute või täiendavate seadmete soetamise näol. Parandame tehnilised probleemid mis segavad seadmete kasutamist.

Kooli digitaristust ja edulugudest

Uhtna Põhikoolis õpib 82 õpilast ja töötab 31 töötajat, neist õpetajaid 17. Alates 29.09.2016 töötab koolis uus informaatikaõpetaja ja robootikaringi juhendaja K. Lugima.

Kool on seadnud koostöös partneritega eesmärgiks (kohalik omavalitsus, hoolekogu, õpilasesindus) digitaristu kaasajastamise. 2014. a kevadel ostis kool viis komplekti LEGO Mindstorms EV3 komplekti. 27.11.2014 kaardistasime põhjalikult olemasolevate IKT-vahendite olukorra. 2014.aasta lõpus installeeriti ja  paigaldati uued arvutikomplektid ning ehitati uus serverisüsteem, paigaldati marsruuter, ühildati arvutid serverisüsteemiga ja tagavarakoopiate lahendusega. Septembris 2015 mindi üle Windows 10-le. 2016.a jaanuaris valmis ülevaade andmesidevõrkude hetkeolukorrast. 04.04.2016 viidi läbi IT juhtimise enesehindamine, mille põhjal koostati digiplaan 2017-2019.

Digiplaani 2017-2019 peaeesmärgiks on õppurite õpimotivatsiooni tõstmine innovaatiliste õpetamismeetodite ja kaasaegsete tehnoloogiliste vahendite abil ning õpetajate digitaalse kirjaoskuse arendamine ja digipädevuste tõstmine. Kool soovib saada põhikoolide digitaristu täiendamise toetusmeetme kaudu uusi lauaarvuteid, kuvareid, tahvelarvuteid, sülearvuteid.

Kooli klassiruumid on 99%-liselt varustatud õpetajate lauaarvutite või sülearvutite ja dataprojektoritega. Neljas klassiruumis on aktiivses kasutuses SMART-tahvlid, kahes õpperuumis on televiisorid (otse või kordusena saateid vaadata). Kõigil õpetajatel on oskused ja teadmised kasutada arvutit ja dataprojektorit, enamusel on ka oskus kasutada tahvelarvuteid. Vahel kasutavad õpilased omi nutiseadmeid. Õppekeskkonnad, mida õpetajad kasutavad, on mitmekesised (nt e-tund, ten.monkeys, quizlet, e-õppematerjalid, õpiveeb jne).

Edukaks võib pidada e-tundide kasutamist (eesti keel 7.kl, loodusõpetus 4.kl, 3.kl loodus- ja inimeseõpetus, matemaatika, 7.-9.kl bioloogia, geograafia).

7. klassi geograafia e-tund – asukoha määramine, geograafilised koordinaadid.
Õpetaja Janika Lauri.

Tehnoloogia kasutamine interaktiivselt traditsiooniliste meetodite toetamiseks, arvestades õppijate erinevaid vajadusi.

4. klassi inglise keele tund – “What´s the time?”
Õpetaja Anne Mäeots.

 

Valmistume digipöördeks!

Kooli meeskond koosseisus direktor Anne Mäeots ja informaatikaõpetaja Karmo Lugima osalevad 29.-30. septembril 2016.a  koolitusel “Õppeprotsessi juhtimine digiajastul” Viimsis.

Koolituse eesmärgid (A. Mäeots):

1) Saada teavet, millised on arendavad digivõimalused ning  kuidas neid  teadlikult ja targalt lõimida õppeprotsessi.

2) Saada teadlikuks, kuidas kavandada digipöörde elluviimiseks vajalikke finantsvahendeid.

3) Saada teavet kaasaegse digitaristu komplekteerimiseks.

Koolituse ootused (A. Mäeots):

1) Mõista, osata ja arendada digipädevusi kõigis õppeainetes ja huviringides.

2) Kasutades digivahendeid osata muuta õppetöö põnevaks ja mitmekesiseks.

3) Osata arvestada õppijate vajadusi ning saavutada vajalikke ja paremaid õpitulemusi.

Koolituse eesmärgid (K.Lugima):

1) Koguda infot IT vahendite kohta, mida saaks integreerida õppesse harival eesmärgil, mis lihtsustaks õppetööd või info liikumist.

2) Õppida paremini tundma õppetööd puudutavaid infosüsteeme või e-õppe vorme.

3) Täiendada enda erialaseid teadmisi.

Koolituse ootused (K.Lugima):

1)Viia edukalt läbi positiivseid muutusi õppeprotsessis. Võimalusel luua ise mõni veebirakendus õppe lihtsustamiseks.

2)Pürgida parema õpikeskkonna poole.

3)Täiendada enda oskusi õpetamisel.